Kasulikku lugemist


Kasulikud lingid:
Liiklusseadus
Liiklusmärkide seadus
Kooli teooriaeksam
Liiklusõpik ja testid
Transpordiamet
Tark Tee
Liiklusõnnetus
Liikluskindlustuse seadus
Mootorsõidukijuhi eksamineerimise määrus nr. 50
Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise määrus nr. 60
Mootorsõiduki tehnonõuded määrus nr. 42
Autoveoseadus
Eesti Liikluskindlustuse Fond
Info juhtimisõiguse kohta
Info juhilubade kohta
Sõiduki taustakontroll
Ilm Eestis

Huvitavat lugemist

Auto ajalugu

Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos ehk 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis ehk 'liikuv'. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul.  Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal.

Esimene auto prototüüp oli aurumasin.  Esimese liikuva aurumasina sõidukina ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot.

Esimene kaherattaline ja kolmerattaline sõiduk loodi aastal 1885. Loojateks olid Carl Benz ja Gottlieb Daimler. Esimese neljarattalise auto lõi G. Daimler aastal 1886.

Auto ajaloo algperioodil oli sõiduki jõuallikaks aurumasin või elektrimootor.

1860-1900 aastal toimus sisepõlemismootori läbimurre.

1900-1920 aastal toimus autotööstuse rajamine.  20. sajandi alguses lõi Henry Ford autotööstuse konveierliini. 19. sajandi lõpus oli revolutsioon ja hakati autosid massiliselt tootma. Autotööstused olid Prantsusmaal, Saksamaal, Ameerikas ja Inglismaal.

1920-1940 aastal toimus kaasaegse auto kujunemine.

1924 aastal loodi esimene diiselmootor.

1936 aastal loodi esimene diisel sõiduauto.

1940-1960 aastal toimus tehniline areng.

1950 aastal loodi esimene gaasturbiinauto.

1959 aastal loodi esimene vankelmootoriga auto. Vankelmootori tööpõhimõte on sama, mis tavalisel neljataktilisel sisepõlemismootoril. Kütuse ja õhu segu imetakse mootorisse, surutakse kokku, süüdatakse ja surutakse välja heitgaasid. Sisselasketakt: sisselaskefaas algab siis, kui rootori tipp möödub sisselaskeavast. Kui sisselaskeaval on pääs kambrisse, siis kambri ruumala on lähedal oma miinimumile. Rootori liikudes tõmmatakse vaakumi jõul kambrisse õhu ja kütuse segu.

1960-1980 aastal toimus auto ohutuse areng.

1980-2000 aastal arenes auto ökonoomsuse suunas, mis tõi kaasa materjali ja energiakulu vähendamise ja elektronjuhtimise.

21. sajandi peamised arengutegurid:

  • Nafta ja mootorikütuse hinnatõus
  • Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid
  • Infotehnoloogia areng
Tänapäeva peamised arengusuunad:
  • Hübriidajamid
  • Biokütused
  • Elektriautod
  • Alternatiivkütused
  • Alternatiivsed energiaallikad

Hübriidauto eelised:
  • Käitamiseks on ajamis kasutatud kombineeritult sisepõlemismootorit ja elektrimootorit
  • Kasutegur on suurem regeneratiivse pidurdamise tõttu
  • Heitgaaside emission on väiksem
  • Kütusekulu on väiksem

Üheks endiste tehnoloogiate edasiarenduse põhjuseks võib pidada taastumatute loodusvarade hindade kallinemise. Teisalt tingib uute tehnoloogiate kasutuselevõttu autotootjate rohkus ja konkurents.
Selle tulemusena on ka siinsed automüüjad turule toonud elektriauto. Kindlasti aitas sellele kaasa Eesti saastekvootide müük ja projekt ELMO käivitamine.

2011 aastal jõudis Eestisse 507 elektriautot. Autode levikut soodustab kindlasti SA Kredexi poolt antav toetus elektriautode ostuks.

Elektriautode jõuallikaks on vahelduvvoolu elektrimootor. Elektrimootor saab toite akust läbi sagedusmuunduri.